Oleme lõpuks blogi lainel tagasi! Sisustasime paar päeva töötamise, Timi sünnipäeva ja isadepäeva pidamisega, mis hõivas kogu blogile mõeldud aja - aga siin ta on!
Patrick pani laupäeval punkti enda D&S katseajale - Franki sõnul on ta vahepeal nii kärmeks muutunud, et peale pikka päeva pakkus talle täiskoormusega tööd. Loomulikult haaras ta võimalusest rõõmuga kinni, selles polnud küsimustki. Tore, et ühel meist on stabiilsus saavutatud, samal ajal kui ma endiselt trialitel käin. Lugemine on juba sassis, mitmendat korda ma olen väitnud, et see on “viimane”, aga siis ilmub keegi jälle ei kusagilt oma ahvatleva pakkumisega.. vähemalt saan alati tasuta süüa ja leaf chaid kulistada.
Minu näivalt idülliline laupäev algas kaosega - sellest olete vist kõik aru saanud, milline kaose magnet ma olen … See kord oli meil Kamus Mariannega diil, et kell 8:00-10:00 küpsetan ma pühapäevaks saiu, peale mida lähen ette appi. 8:15 seisis ainult indiast pärit baristahärra Antiek, kelle kannatus viimaks katkes: “Tule ette! Üks kõik mis sa siin teed - see ei ole enam oluline!”. Vahtisin talle silmapilgu juhmilt otsa, enne, kui öeldu mulle kohale jõudis. Yasmine magas sisse - vapustav. Olin just taignaga seal maal, et jahu kerkinud pärmi hulka segada ja masinasse panna. Proovisin oma puises inglise keeles Atiekile selgitada, et viskan ruttu taigna masinasse ja tulen ette - hääl kolm oktavit kõrgem, kui tavaliselt. Kohvikus oli sel hetkel sama vaikne, kui Hetkes koroona ajal ning taigna masinasse panek oleks võtnud maksimaalselt 1 minut. Antiekil paanikast silme eest must, ei kuulnud ühtegi mu sõna, vaid korrutas nagu katkine grammofon, et ma PEAN ees olema. “No mis seal ikka…” mu hääl kõlas nagu oleksin lämbumas. Otsustasin enda ettevaatuse tuulde loopida, peas saiadega hüvasti jättes. Sangita lendas samuti köögist kohale, Antieki palvet kinnitades, silmad pahaselt välkumas. Tema vihastati ka hommikul välja - abikokk, Sri Lankast pärit loiu olekuga mehike, saatis vahetult enne avamist sõnumi, et ta täna ei jaksa tulla. :)))
Tunnike hiljem tormas Yasmine kohvikusse, silmad paanikast suured kui tõllarattad: “Im so sorry!!”. Pole hullu, juhtub ka parimatel - õnneks elab ta Kamu kohal korteris.
Võtsin julguse kokku ja kiikasin pärmi vedelikku - kõik vahutas ja silmnähtavalt oli ta maksimumini kerkinud ja alla kukkunud. Marianne ei näinud probleemi ehk uut taigent ei saanud teha. Lõpptulemus ei olnud kardetust hullem, aga vänge pärmi järelmaik jättis küll kurgulakke oma jälje. Innovaatiline Marianne kuhjas selle karamelli laadungiga üle, mis seda tublisti varjas. Antiek tundis ennast kohutavalt halvasti, kui taipas, mida ma talle selgitada proovisin, pakkudes mulle lepituseks kõikvõimalikke kohvijooke. Kui armas. :D
Reedel peetud sünnipäeva söömaaeg, andis Timile ideaalse võimaluse laupäeva õhtupoolik CATSide mängul veeta - ilmselt iga Austraalia mehe unistuste sünnipäev. Mäng oli hulluksajavalt tasavägine, proovisime teleka vahendusel ühe silmaga toimuvat jälgida, mõttes röökides kaasa elamas. Olgu nii pingeline kui ta oli, Catsid väljusid võitjatena, tehes Timile parima kingi, mida ta oleks soovida osanud.
Õhtul seisin vastamisi põneva väljakutsega - Astrid magama saada (Tim oli ju endiselt mängul). Grete läks Odiniga tema magasmituppa, me sättisime Astridi voodis kohad sisse, ees virn erinevaid lasteraamatuid, millest Grete sõnul olevat küll ja veel. Tavaliselt ongi - enamasti piisab isegi kahest raamatust. Hakkasime lugema, Astridi silmad vahelduva eduga vaikselt sulgumas, nagu oleks teel unenägudemaale. Või noh, ilmselt kujutasin seda ette... Peale iga raamatu lõppu hüppas ta energiliselt püsti, viibutades sõrmega järgmise soovitud raamatu poole. Kui neljas raamat loetud sai, proovisin teist taktikat- teesklesin magamist. Mitte just parim valik - sekund veel ja oleksin päriselt suu lahti seal norsanud ja energiast pakatav Astrid üksi mööda tuba ringi jooksnud. "Ma tahan alla mängima minna!" kogenematu nagu ma olen, mõtlesin, et ju siis nii käibki ja vantsisime mänguasjad kaenlas alla. Kui Grete seda nägi, kupatas ta Astridi oma meloodilisle häälel sama teed pidi tagasi.
Pühapäeval tähistati Austraalias isadepäeva! Meid ootas Timi pere juures uhke lõunasöök, enne mida ebatavaliselt kiire tööpäev Kamus. Ilma liialdamata - esimest korda oli seal hullumaja! Oi kuidas ma nautisin. Jooksime ühest lauast teise, inimeste x-soove üles kirjutades, mis Sangita suurest stressist vahutama ajas. Lõpuni appi ei saanud jääda, isadepäeva lõunasöök ootas - prioriteedid eksole.
Timi pere on isegi Austraalia mõistes äärmiselt heal järjel, omades peaaegu mõisa suurust maja, täismõõdus tenniseväljaku ja sillerdava basseiniga. Sammusime mööda tumeda hekiga ääristatud kiviteed, imetledes beezikat kivist hiilgust, mida kaunistasid maast laeni ruutudega aknad. Saime vahepeal kõik nohu ja köha kaela, seega haudusin peas plaani kõigist võimalikult eemale hoida. Teised muidugi lohutasid, et seal on kõik nagunii juba haiged. Polnud veel uksepiidast üle astunud, kui Ami, Timi särasilme õde, kaela hüppas ja meid soojade tervitustega üle kallas. Luhtaläinud katse...“Timi pere tervitab alati suurte kallistuste saatel” nentis Grete, kes mu plaani läbi nägi. Avatud köögiga elutuba oli mahedalt valgustatud ja soojem, kui ma loota oskasin. Sättisime ennast mugavalt suure puidust laua taha, iga natukese aja tagant köögisaarelt hõrgutisi juurde kahmates. Tõesti andsime endast parima, et mitte metslaste muljet jätta.
Enne kooki tegime kiire tenniseturniiri - Patrick Timi tenniseoskustest siiani vaimustunud. Tundsin kergendust, erinevalt Patrickust ei ole mul vajalikku käte ja silmade kordinatsiooni, mis võimaldaks mul palliga seotud spordialasid mängida, ilma end häbistamata. Imbusin vaikselt tuppa, jättes need hullud palli taga ajama. Timi teine õde Ash, elavaloomuline punapea, korraldas lastele lühikese kunstiringi. Iga laps veeslahustuvate guaššidega paberit, lauda ja nägu plötserdades. Popi (Timi isa) paistis sellega harjunud olevat, igast nahapoorist õhkus vaieldamatu rahulolu, aegajalt humoorikaid kommentaare vahele pistes. Kas ma mainisin, et ta on pilt-ehtne Hollywoodi filmi vanaisa. :D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar